Kriminaalmenetluses tuleb menetlusveale vastu vaielda esimesel võimalusel

Mis juhtus?

1. novembril 2026 jõustus kriminaalmenetluse optimeerimise ja kohtulahendite avalikkuse reform. Üks praktiliselt oluline muudatus on kohustus esitada menetlusrikkumisega seotud taotlus ja vastuväide kohtule esimesel võimalusel.

Kui poolel oli vastuväite esitamiseks võimalus ja ta teadis veast või pidi sellest teadma, ei saa ta üldjuhul jätta vastuväidet alles apellatsiooni jaoks. Erand säilib kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lõikes 1 nimetatud oluliste rikkumiste puhul. Apellatsioonis saab rikkumisele tugineda ka siis, kui õigeaegne vastuväide jäi esitamata poolest mitteoleneval mõjuval põhjusel.

Mida see tähendab ettevõtjale?

Ettevõtte või juhatuse liikmega seotud kriminaalasjas suureneb vajadus hinnata menetlustoimingut kohe ja arutada vastuväidet kaitsjaga selle tekkimise ajal. Hilisem kaebus ei pruugi parandada varasemat vaikimist. Ka tõendi lubamatuks tunnistamise küsimus tuleb võimaluse korral lahendada juba kohtulikus eelmenetluses.

Reform muudab ka ettevõtjast kannatanu olukorda. Kohus võib mahuka või keeruka tsiviilhagi jätta kriminaalmenetluses läbi vaatamata, kui see takistaks kriminaalasja kiiret lahendamist ja kannatanu suudab oma huve kaitsta muus menetluses. Läbi vaatamata jätmine ei tähenda iseenesest kahjunõude sisulist tagasilükkamist.

Keda see puudutab?

Ettevõtted ja juhatuse liikmed, kes osalevad kriminaalasjas süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna, ning nende kaitsjad ja esindajad.

Mida teha nüüd?

Soovitame käimasolevas kriminaalasjas koos kaitsja või esindajaga üle vaadata lahendamata vastuväited, tõendite lubatavuse taotlused ja kohtu antud tähtajad. Oluline on fikseerida, millal rikkumisest teada saadi ja millal vastuväide esitati.

Ettevõtjast kannatanul tasub arvestada võimalusega, et keerukas kahjunõue tuleb esitada eraldi menetluses. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb otsusest kontrollida täpset alust, kaebeõigust ning edasise nõude esitamise tingimusi. Need on soovituslikud tegevussammud; konkreetse asja menetlusvalik sõltub selle dokumentidest.

Olulised kuupäevad

Muutmisseadus võeti vastu 17. juunil 2026 ja avaldati 11. juulil. Reform jõustus 1. novembril 2026.

Uued vastuväite esitamata jätmise piirangud ei takista tuginemast enne 1. novembrit 2026 kohtumenetluses toimunud rikkumisele. Enne seda kuupäeva esitatud määruskaebuse kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise ajal kehtinud seaduse järgi.

Kui üldmenetluse kohtulik arutamine algas enne 1. novembrit ja kohtulik uurimine pole lõppenud, tuleb seni sisuliselt lahendamata tõendi lubamatuse taotlused lahendada hiljemalt esimesel pärast seda kuupäeva peetaval istungil.