Toidujäätmete eelnõu kavandab suurematele ettevõtjatele arvestuse ja tegevuskava

Mis juhtus?

Kliimaministeerium esitas 6. novembril 2026 valitsusele jäätmeseaduse muutmise eelnõu uue versiooni. 28. oktoobri kuupäevaga normitekst käsitleb nii tekstiilijäätmeid kui ka toiduraiskamist. Siinne selgitus keskendub kavandatud toidujäätmete arvestusele, tegevuskavale ja toidu annetamise korraldusele.

Eelnõu ei ole vastu võetud seadus. Valitsusele esitamine ei tähenda, et kirjeldatud kohustused juba kehtiksid.

Mida see tähendab ettevõtjale?

Piirmääradele vastav toidukäitleja peaks pidama tegevuskohtade kaupa arvestust tekkinud toidujäätmete ja annetatud toidu koguste üle. Meetodi saaks valida ettevõtja ise: lubatud oleks otsene mõõtmine või põhjendatud hinnang, kuid meetod ja selle alusandmed tuleks dokumenteerida. Andmeid tuleks säilitada vähemalt kolm aastat toidukäitlemise aasta lõpust ning esitada järelevalveasutuse nõudmisel.

Samad ettevõtjad peaksid pidama ja rakendama toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava. Selle võiks ühendada olemasoleva kvaliteedi-, keskkonna- või arengudokumendiga. Kava peaks käsitlema muu hulgas jäätmete tekkepõhjusi, vähendamise eesmärke, tegevusi ja vastutajaid.

Eelnõus määratletud suuremad jae- ja hulgimüüjad ning toiduainetootjad peaksid tegema vähemalt ühele toidu ümberjaotamise organisatsioonile koostöölepingu ettepaneku. See ei ole tingimusteta lepingu sõlmimise kohustus. Annetamine peaks olema korraldatud mõistlike kuludega ning toiduohutuse nõuded säiliksid. Arvestuskohustusega jaemüüjatele lisanduks annetatud toidu osakaalu avalikustamine.

Keda see puudutab?

Arvestus ja tegevuskava on eelnõus kavandatud järgmistele toidukäitlejatele, arvestades nende põhitegevusala:

• toidukaupade jaemüüja, kellel on vähemalt üks füüsiline toidukauplus müügipinnaga vähemalt 400 m²; • toidukaupade hulgimüüja, kelle eelmise majandusaasta müügitulu ületas 5 miljonit eurot; vahendusteenuse osutaja on välja jäetud; • toiduainetootja, kelle eelmise majandusaasta müügitulu ületas 2 miljonit eurot; • restorani- või toitlustusettevõtja, kelle eelmise majandusaasta müügitulu ületas 2 miljonit eurot.

Kui jaemüüjal on vähemalt üks 400 m² kauplus, hõlmaks arvestus seletuskirja järgi kõiki tema kauplusi. Koostöölepingu ettepaneku kohustust toitlustusettevõtjatele samas ulatuses ei kavandata. Erand puudutab ettevõtjaid, kelle põhitegevus on alkoholi tootmine, alkoholi jae- või hulgimüük või jookide serveerimine; üldise toiduohutuse nõudeid see erand ei kõrvalda.

Mida teha nüüd?

Magilex soovitab kavandatava muudatuse ettevalmistuseks kontrollida ettevõtja põhitegevusala, eelmise majandusaasta müügitulu ja kaupluste müügipindu. Kaardista, milliseid andmeid toidukadude ja annetamise kohta juba kogutakse ning kas neid saab eristada tegevuskohtade kaupa.

Kui ettevõte võib piirmäärad ületada, tasub hinnata arvestuse töökorraldust ja võimalikke annetamispartnereid. Need on ettevalmistavad soovitused. Uue kohustuse täitmist ega lepingute sõlmimist ei saa nõuda pelgalt selle eelnõu alusel; jälgida tuleb lõplikku seadust ja selle rakendussätteid.

Olulised kuupäevad

6. november 2026 – valitsusele esitatud versioon registreeriti EISis numbriga 26-0771/09. Selle normiteksti ja seletuskirja kuupäev on 28. oktoober 2026.

17. juuni 2027 – eelnõus kavandatud seaduse üldine jõustumine.

1. jaanuar 2028 – kavandatud toidujäätmete ja annetatud toidu arvestuskohustuse algus.

1. juuli 2028 – kavandatud tegevuskava pidamise ja rakendamise kohustuse algus.

Annetatud toidu osakaalu avalikustamise kohustus rakenduks 1. jaanuarist 2029. Seletuskirja järgi tuleks 2028. aasta andmed esimest korda avalikustada hiljemalt 31. jaanuaril 2029. Need kuupäevad on eelnõu kavand, mitte kinnitatud jõustumis- või täitmistähtajad.