Äriruumide üürileping

Sõlmitud Tallinnas, [***]

[***], asukohaga [***], registrikood [***], edaspidi nimetatud Üürileandja, mille esindajana tegutseb juhatuse liige [***] ja

[***], asukohaga [***], registrikood [***], edaspidi nimetatud Üürnik, mille esindajana tegutseb juhatuse liige [***]

edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid Äriruumide Üürilepingu (edaspidi “Leping”) järgmistel tingimustel:

1. Lepingu ese ja selle kasutamise eesmärk
1.1. Lepingu esemeks on Äriruumid, mis asuvad Tallinnas aadressil [***], paiknedes [***] korruselise Hoone [***] korrusel. Äriruumide asendiplaan on lepingu lisa 1.
1.2. Äriruumide pindala kokku on [***] m², ning antakse Üürniku kasutusse kui äripind nr. [***]. Pind märgistatakse käesoleva lepingu lisas.

2. Lepingu kehtivus ja tähtaeg
2.1. Lepingu sõlmimisega kaasnevad Poolte õigused ja kohustused jõustuvad Lepingule allakirjutamise hetkest.
2.2. Leping on sõlmitud tähtajalisena ning on kehtiv 5 aastat, alates [***] kuni [***].
2.3. Juhul, kui kumbki Pool ei ole 90 (üheksakümmend ) päeva enne punktis 2.2. nimetatud tähtpäeva saabumist kirjalikult teatanud soovist Lepingu lõppemiseks, pikeneb Leping automaatselt 12 (kaheteistkümne) kalendrikuu võrra.

3. Üür
3.1. Üürnik kohustub maksma Üürileandjale iga Äriruumide ruutmeetri eest üüri [***] eurot kuus. Igakuine üür on seega [***] eurot ja [***] senti (edaspidi “Üür”). Üüri summale lisandub käibemaks vastavalt seadusele. Üüri ja kõrvalkulude tasumise tingimused ja korra on Pooled kokku leppinud Lepingu punktis 8 ja punktis 12.
3.2. Pooled on kokku leppinud, et üür suureneb automaatselt Lepingu sõlmimisest 12 (kaheteistkümne) kuu möödumisel ja vastavalt iga järgmise kaheteistkümne kuu möödumisel. Üüri suurenemise arvestuse aluseks on möödunud 12 kuulise perioodi tarbijahinnaindeksi muutus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele.

4. Deposiit
4.1. Üürilepingu tagatisdeposiit on kolme kuu üürile vastav summa tagamaks Lepingu kehtivuse ajal ja 2 (kahe) kuu jooksul pärast Lepingu lõppemist kõigi Lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete täitmist. Üürnik kohustub maksma Lepingu sõlmimisest 10 (kümne) päeva jooksul Üürileandja arvelduskontole tagatisrahana kahe kuu üürisumma [***] eurot ja [***] senti ning 14 päeva jooksul pärast täies mahus tegevuse alustamist, kuid mitte hiljem, kui [***] lisaks 1 (ühe) kuu üürisumma [***] eurot. Kokku kolme kuu summa [***] eurot. (edaspidi “Deposiit”).
4.2. Kui Üürnik ei ole täies ulatuses Deposiiti tasunud punktis 4.1. nimetatud tähtpäeval, on Üürileandjal õigus Lepingust taganeda Deposiidi tasumise tähtpäevale järgneval päeval ning Üürileandja ei ole Lepingu osas Üürniku suhtes mitte millekski kohustatud.
4.3. Deposiidiga seotud muud tingimused on Pooled kokku leppinud Lepingu punktis 16.

5. Lepingu eseme üleandmine
5.1. Üürileandja kohustub Äriruumid üle andma ja Üürnik kohustub Äriruumid vastu võtma hiljemalt [***]. Äriruumide üleandmiseks-vastuvõtmiseks sõlmivad Pooled kirjaliku akti, milles fikseerivad Äriruumide seisukorra ja mõõdikute näidud.
5.2. Äriruumide üleandmise- vastuvõtmise aktile allakirjutamisega kinnitavad Pooled, et nad on avaldanud kõik Äriruume puudutavad ning neile teadaolevad asjaolud ja neil ei ole Äriruumide üleandmise- vastuvõtmise osas pretensioone. Samuti kinnitavad Pooled, et Äriruumid vastavad Lepingu tingimustele ning selles ei esine asja kasutamist takistavaid või välistavaid tegureid.

6. Mõisted
Pooled mõistavad Lepingus termineid järgmiselt:
6.1. Hoone – Ehitis, milles asub Äriruum. Hoone paikneb Kinnistul ning on Üürileandja seaduslikus omandis ja/või teostab Üürileandja selle suhtes muul viisil käsutusõigust. Hoone asukoht fikseeritakse vajadusel täpsemalt vastavalt Lepingu tingimustele.
6.2. Kinnistu – Üürileandja seaduslikus omandis ja valduses olev maatükk (s.h. ka maatükk mis on kinnistamata või mille omanikuna ei ole kinnistusraamatusse kantud Üürileandjat), millel asub Hoone.
6.3. Kahjujuhtum – on sündmus, tegu või tegevusetus, mille tagajärjel tekib Äriruumile või Hoonele kahjustumise, hävimise või kadumise tulemusel varaline kahju.
6.4. Kirjalik dokument – dokument, s.h. Lepinguga seotud Poolte kokkulepe, millel on Poole seadusliku või volitatud esindaja allkiri, s.h. notariaalselt tõestatud või tõestamata allkiri või digitaalallkiri.
6.5. Kommunikatsioonid – Hoone, elektrisüsteem, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, küttesüsteemid.
Lepinguosalised – Üürileandja ja Üürnik, edaspidi Üürnik ja Üürileandja koos nimetatud Pooled, eraldi nimetatud Pool või muu isik, kes seob end Lepinguga.
6.6. Loomulik kuluvus – vara kulumise aste, mis tuleneb vara kasutavate isikute igapäevasest sellisest tegevusest, mida mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt eeldatakse vara sihtotstarbelisel kasutamisel.
6.7. Maksetähtpäev – on kindlaks määratud tähtpäev, hiljemalt milliseks peab Lepingujärgne makse olema tasutud sularahas Üürileandja kassasse või laekunud Üürileandja arvelduskontole.
6.8. Pangapäev – nädalapäev (kella 09.00 kuni 17.00), mis ei ole laupäev ega pühapäev Pangapäevana ei käsitleta päeva, millele langeb riigipüha või selline rahvuspüha, mille osas seadus näeb ette puhkepäeva.
6.9. Remont – sh renoveerimine on ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine, eemaldamine, asendamine või ennistamine. Remondi käigus võib tõsta objekti heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Remondi käigus võidakse parendada ka Kommunikatsioone. Remont jaguneb hooldusremondiks ja kapitaalremondiks.
6.10. Hooldusremont – remont, mille tegemine on sõltumata asjaolust tingitud vajadusest uuendada või vahetada mittetöötav või purunenud detail või seade, korrastada erinevaid pinnakatteid, (värvimine, põrandakatete uuendus) jne, millega ei kaasne Lepingu eseme väärtuse suuruse olulist muutust, s.h.:
6.11. Vajadus hooldusremondiks tekib seoses hooletu või ettevaatamatu kasutamisega, tuleneb kas Lepingu eseme mittesihipärasest kasutamisest või sätestatud ja tavapäraste tingimuste vastasest kasutamisest, samuti seoses sellega, et kasutusajal ilmnevad defektid (puudused), mis on tehtud varem ehitustööde või paigalduse käigus;
6.12. Sõltumata vajadusest hooldusremondi tegemiseks on hooldusremondi eesmärgiks tõkestada kas defektist või purunemisest tuleneda võiv puuduse edasiarenemine, tagada kasutajale pidevad normaalsed kasutustingimused ning hoida vara tervikuna;
6.13. Kapitaalremont – remont, mis ületab Hooldusremondiks vajaliku määra ning mille sisuks on põhimõttelisi muudatusi, s.h. detailide vahetamist kaasatoov tegevus. Kapitaalremondi ulatuse määravad Pooled üldjuhul eraldi kokkuleppe alusel, milles fikseeritakse, kas Kapitaalremondi tulemusel on Lepingu eseme väärtus muutunud olulisel määral või mitte.
6.14. Äriruum(id) ehk Lepingu ese – Hoones asuvad Lepingus sätestatud tingimustel Üürniku kasutusse antavad ruum või ruumid (edaspidi nimetatud Äriruumid), mille suurus, asetus ja koosseis, samuti muud olulised tingimused fikseeritakse Lepingus sätestatud korras.
6.15. Õigusaktid – Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja muud õigusaktid, samuti vastavate kohaliku omavalitsusorganite õigusaktid.

7. Tõlgendused
7.1. Lepingu alalõikude pealkirjad kannavad üksnes Lepingu käsitlemise hõlbustamise eesmärke ning ei mõjuta ühegi Lepingu sätte tõlgendamist.
7.2. Juhul, kui esinevad vastuolud Lepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade tingimuste vahel, lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisadest.
7.3. Juhul kui Lepingu säte osutub Õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud Lepingu sätete kehtivust. Poolel on õigus asendada Õigusaktidega vastuolus olev säte uue õiguslikult korrektse sättega informeerides sellest teist poolt kirjalikus vormis, millele järgnevalt kohustuvad pooled 30 päeva jooksul vormistama Lepingu muutmise kokkuleppe antud sätte vastavusse viimiseks.
7.4. Lepingus, kus kontekst seda nõuab võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
7.5. Lepingu lõppemisel mistahes põhjustel kohaldatakse ka peale Lepingu lõppemist neid Lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast Lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu käib eelkõige sätete kohta, mis määravad Poolte vahelise vaidluste lahendamise, Äriruumide tagastamise ja sellega seotud hüvitiste tasumise, Lepinguga ettenähtud tasude ja võlgnevuste maksmise kohustuse ning nende arvestamise ja maksmise korra, Lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning Poolte vastutuse.

8. Üür ja kõrvalkulud
8.1. Üür on tasu Äriruumide kasutamise eest. Üüri suurus on sätestatud Lepingu punktis 3.
8.2. Üüri hakatakse arvestama ja Üürnikul algab Üüri tasumise kohustus alates [***]. Esimene üüriarve esitatakse jooksva kuu eest hiljemalt [***]. tasumise tähtajaga [***]. Edaspidi esitatakse arved igakuiselt vastavatel kuupäevadel jooksva kuu eest.
8.3. Lisaks Üürile kohustub Üürnik kandma kõrvalkuludena kõik Hoone kasutamisel tekkivad kulud (edaspidi “Kõrvalkulud”) seal hulgas vähemalt:
– elektrienergia tarbimise eest;
– kütte eest;
– olmeprügi äraveo eest;
– vee eest;
– heitvee kanalisatsiooni juhtimise eest;
– ventilatsioonsüsteemi hoolduse eest;
– automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ja sprinklersüsteemi hoolduse ja remondi eest;
– elektroonilise valveteenuse eest;
– telefoni ja sideteenuste eest;
– muude Hoone kasutamisest tulenevate kõrvalteenuste eest, mille kandmise kohustus ei ole Lepingus pandud Üürileandja kohustuseks.
8.4. Kõrvalkulusid hakatakse arvestama ja Üürnikul algab Kõrvalkulude tasumise kohustus alates Lepingu sõlmimise päevast
8.5. Üürnik kohustub sõlmima ja/või jõus hoidma Hoone kasutamiseks vajalike teenuseosutajatega lepingud ning kandma Kõrvalkulud otse vastava teenuse osutajale juhul, kui lepingud on sõlmitud otse temaga.
8.6. Üksnes tingimusel, et otselepingute sõlmimine Hoone ja Äriruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks, vastavate teenuste osutajatega ei ole Õigusaktidest tulenevalt võimalik, sõlmib selliste teenuste osutajatega lepingud Üürileandja ning Üürnik tasub vastavate Kõrvalkulude eest Üürileandjale.
8.7. Võimalike vaidluste vältimiseks on Pooled eraldi kokku leppinud, et igal juhul kohustub Üürnik ise sõlmima Hoone tuletõrjesignalisatsiooni hoolduslepingu ning sõlmib lepingu turvaettevõttega, mille kohaselt lähetatakse nii turva, kui tuletõrjesüsteemist lähtuv signaal otse turvaettevõttesse.

9. Poolte õigused ja kohustused
9.1. Üürileandjal on õigus:
9.1.1. öelda Leping ennetähtaegselt üles Lepingus sätestatud alustel;
9.1.2. kontrollida Äriruumide kasutamist ning teha Üürnikule kohustuslikke ettekirjutusi Lepingu tingimuste rikkumise lõpetamiseks. Üürileandjal on õigus Lepingu täitmise kontrollimiseks siseneda Äriruumidesse Üürniku esindaja juuresolekul, teatades tulekust ette 1 (üks) pangapäev. Üürnikul on kohustus tagada oma esindaja viibimine kontrollimise juures. Kui Üürnik põhjendamatult keeldub Üürileandja esindajat Äriruumidesse lubamast, on Üürileandja esindajal õigus Äriruumi siseneda endale sobival ajal ilma Üürniku esindajata.
9.1.3. siseneda ilma eelneva etteteatamiseta Äriruumi avariide või õnnetuste ärahoidmiseks, kui nimetatud õnnetused või avariid võivad kahjustada Äriruumi või selle ümbruses viibivaid isikuid või Hoones tegutsevate või muude kolmandate isikute vara ja tervist. Üürileandja või tema volitatud isik on kohustatud informeerima sellest esimesel võimalusel Üürnikku;
9.1.4. teostada oma äranägemisel Hoones või Kinnistul ehitustöid ja Remonti. Töödest, mida tehakse Äriruumides, teatab Üürileandja Üürnikule ette mitte vähem kui 14 päeva. Muudest töödest ei pea Üürileandja Üürnikule ette teatama.
9.2. Üürnikul on õigus:
9.2.1. Kasutada ruume [***] tegevuseks ning teha ruumides selleks vajalikke sisseseade töid.
9.2.2. öelda Leping ennetähtaegselt üles Lepingus sätestatud alustel;
9.2.3. saada Äriruum oma valdusesse ning vallata ja kasutada seda takistamatult käesolevas Lepingus sätestatud tingimustel;
9.2.4. anda Üürileandja kirjaliku nõusoleku alusel Äriruume (s.h osaliselt) allüürile, tagades Lepingu lõppemisel Hoone vabastamise allüürike poolt.
9.3. Üürileandja kohustub:
9.3.1. andma Äriruum Üürniku valdusse lepingu tähtajaks.
9.3.2. tasuma Hoone eest kõik riiklikud ja kohalikud maksud, kui Lepingust ei tulene teisiti;
9.3.3. oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Üürniku äritegevust;
9.3.4. kindlustama Hoone vastavalt punktis 11.3. toodud tingimustele.
9.4. Üürnik kohustub:
9.4.1. tasuma igakuiselt Üüri ja Kõrvalkulusid Lepingus fikseeritud tingimustel;
9.4.2. kasutama Äriruume sihipäraselt vastavalt Lepingule ja Äriruumide otstarbele;
9.4.3. lubama Üürileandja poolt määratud isikuid takistamatult Äriruumidesse vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele;
9.4.4. teavitama Üürileandjat avariist, tulekahjust jms, võttes koheselt tarvitusele abinõud edasiste kahjude ärahoidmiseks ja tagajärgede likvideerimiseks;
9.4.5. tagama Äriruumides tuleohutuse (sh. omal kulul soetama vajadusel tulekustutid ja hoidma neid töökorras);
9.4.6. Lepingu lõppedes (lõpetamisel) Üürileandjale üle andma kõik Äriruumi kasutamisel ja valdamisel Üürniku valdusesse antud dokumendid, s.h. need, mis on antud üle Lepingu sõlmimisel kui ka need, mis anti üle Lepingu täitmise ajal, k.a. dokumendid, mis Üürnik sai seoses Lepinguga kolmandatelt isikutelt, kuid mis puudutavad Üürileandja õigusi;
9.4.7. esitama nõuded, mida tal on õigus Lepingu kohaselt Üürileandjale esitada, 10 (kümne) Pangapäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse nõude esitamiseks.

10. Hooldus, Remont ja Parendused
10.1. Üürileandja kohustub:
10.1.1. hoidma nõutavas tehnilises seisundis Hoone ja Kinnistu üldise veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsioonisüsteemid ja Hoone väliskonstruktsiooni;
10.1.2. kõrvaldama mõistliku aja jooksul rikked Hoone üldistes veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsiooni- jm süsteemides.
10.2. Üürnik kohustub:
10.2.1. täies ulatuses tasuma Hoone ja Kinnistu üldise keskkütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsioonisüsteemide, tuletõrjeseadmete ja Hoone väliskonstruktsioonide Hoolduse, Remondi või Kapitaalremondi eest, kui nimetatud tööde tegemise vajadus tuleneb Üürnikupoolest tegevusest või tegevusetusest;
10.2.2. kooskõlastama kirjalikult kõik Äriruumides tehtavad remondid, muudatused või parendused ning sellekohased kalkulatsioonid eelnevalt kirjalikult Üürileandjaga. Kooskõlastuse mittesaamisel ei ole Üürnikul õigust vastavat tegevust alustada, v.a. objektiivselt mõjuvatel põhjustel;
10.2.3. hoidma omal kulul, ilma Üürileandja poolse hüvitamiskohustuseta, Lepingu eseme vähemalt sellises heakorrastatud seisundis, mis on fikseeritud Lepingu sõlmimise ajal, arvestades Loomulikku kulumist. Üürnik vastutab Äriruumide seisundi tagamisel kõikide kolmandate isikute (töötajad, külastajad, teenuste osutajad jms.) tegevuse eest, kellel ta lubas või kellele ta ei teinud takistusi Hoones viibimiseks. Üürnik on kohustatud vajaduse korral omal kulul, ilma Üürileandja poolse hüvitamiskohustuseta, teostama Äriruumides jooksvat Hooldusremonti sh. vahetama valgustites läbipõlenud lambid, parandama mitte töökorras olevad ukselukud ja sulgurid, vahetama alarmsüsteemide mittetöötavad osad jne;
10.2.4. tagama omal kulul, ilma Üürileandja poolse hüvitamiskohustuseta, Õigusaktides nõutud korras heakorra Äriruumides ja Kinnistul sh. Koristama äripinna klientide poolt tekitatud võimaliku prügi ja tagama kinnistut külastavate isikute ohutuse.

11. Vastutus. Kindlustus
11.1. Üürileandja ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida Üürnik hoiab Äriruumides, Hoones või Kinnistul, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui see on toimunud Üürileandja poolt tahtliku Lepingu rikkumise otsesel tagajärjel või Üürileandja poolt raskest hooletusest põhjustatud Lepingu rikkumise otsesel tagajärjel.
11.2. Üürileandja kindlustab Hoone ja Äriruumi Kindlustusjuhtumite vastu vastavalt oma äranägemisele.
11.3. Üürileandja kindlustusvastutus ei laiene Äriruumides ja muudel aladel paiknevale Üürniku mis tahes varale. Üürniku vara kindlustab Üürnik omal äranägemisel ja omal kulul.
11.4. Üürnik kohustub Hoones või Äriruumis Kahjujuhtumi korral:
11.4.1. vältima kõigi tema käsutuses olevate vahenditega kahju suurenemist;
11.4.2. teatama viivitamatult politseile, tulekahju korral tuletõrjesse ja teistele päästeorganitele;
11.4.3. teatama kahjujuhtumist 24 tunni jooksul Üürileandjale. Teatamine toimub vormis, mis on olenevalt asjaoludest ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes kõige otstarbekam.

12. Maksed; arveldamine
12.1. Üürnik on kohustatud maksma Üüri jooksva kuu ettemaksuna maksustatava kuu 10. (kümnendaks) kuupäevaks Üürileandja arvelduskontole nr [***];
12.2. Üürileandja kohustub esitama Üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt maksustatava kuu 5. (viiendaks) kuupäevaks (edaspidi “Üüriarve“).
12.3. Kõrvalkulude eest tasumine toimub Üürileandja poolt esitatud arvete alusel 10 (kümne) päeva jooksul arvates arve postitamise päevast.
12.4. Kõikidele Lepingujärgsetele maksetele lisandub käibemaks vastavalt Õigusaktides kehtestatud korrale, kui Lepingust ei tulene teisiti.

13. Sanktsioonid
13.1. Viivised
13.1.1. Juhul kui Üürnik ei ole Lepingus sätestatud ajaks tasunud mistahes Lepingu järgset makset, on Üürnik kohustatud Üürileandja nõudmisel maksma viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumata makselt.
13.1.2. Viivise arvestamist alustatakse Maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse Üürileandja poolt vastavate summade laekumisel Üürileandja arvelduskontole.
13.2. Muud sanktsioonid
13.2.1. Juhul, kui Üürnik ei ole täies ulatuses tasunud Üüri või muid Lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist (30) kolmekümne päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates ja tingimusel, et Üürnik ei ole tasumisele kuuluvaid makseid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vaidlustanud 10 (kümne) pangapäeva jooksul alates arve postitamisest, on Üürileandjal õigus võtta ühe või mitme Lepingu punktis 8.3. nimetatud teenuste kasutamise võimalus 3 (kolme) pangapäevase etteteatamisega ükskõik millises teatamise vormis (s.h. e-posti teel, faksi teel või suusõnaliselt) kuni Üürniku poolt võlgnetava rahasumma täies ulatuses tasumiseni. Üürniku poolt rahasumma täies ulatuses tasumise korral kohustub Üürileandja teenuse kasutamise võimaluse taastama hiljemalt kohustuse täitmise päevale järgnevast Pangapäevast.

14. Lepingu muutmine
14.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Õigusaktidest.
14.2. Ühe Poole esitatud kirjaliku taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi ja vastab sellele kümne (10) päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast.

15. Lepingu lõppemine ja ülesütlemine
15.1. Leping lõpeb selle tähtaja möödumisel. Leping lõpeb ka Äriruumide või Hoone hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel.
15.2. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel. Üks Pool võib Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Lepingus toodud alustel.
15.3. Üürileandjal on õigus Leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest Üürnikule 1 (üks) kuu ette, alljärgnevatel juhtudel:
15.3.1. Üürniku tegevus halvendab Hoone või Äriruumide seisundit ja Üürnik ei ole rikkumist lõpetanud 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul peale Üürileandja poolse rikkumise lõpetamist nõudva ja lepingu ülesütlemisega hoiatava teate saamist;
15.3.2. Üürnik teeb Äriruumides ümberehitusi, parendusi või muudatusi ilma Üürileandja loata ja Üürnik ei ole rikkumist lõpetanud ja olukorda ennistanud 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul peale Üürileandja poolse rikkumise lõpetamist nõudva ja lepingu ülesütlemisega hoiatava teate saamist;
15.4. Üürileandjal on õigus käesolev Leping erakorraliselt etteteatamistähtajata, hoiatamata ja lisatähtaega andmata üles öelda juhul, kui Üürnik ei ole täies ulatuses tasunud Üüri või muid Lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist (30) kolmekümne päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates.
15.5. Üürnikul on õigus Leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest Üürileandjale 1 (üks) kuu ette, kui Üürileandja viivitab oluliselt üle Lepingus ettenähtud tähtaja selliste avariide ja rikete kõrvaldamisega, mille mittekõrvaldamine teeb võimatuks Äriruumide sihtotstarbelise kasutamise, ning Üürnik on Üürileandjal andnud puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

16. Lepingu tagatised
16.1. Deposiit
16.1.1. Üürileandja tagastab Üürnikule Deposiidi 2 (kahe) kuu möödumisel arvates Lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast eeldusel, et Üürileandjal ei ole Üürniku vastu varalisi nõudeid ja/või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Üürileandjal on õigus Deposiidist maha arvestada Üürniku võlgnevused ja Üürileandja varale tekitatud kahju.
16.1.2. Üürnikul ei ole õigust Deposiiti tagasi saada kui Leping lõpetatakse Üürileandja algatusel Üürniku poolse Lepingu rikkumise või võlgnevuse tõttu.
16.1.3. Üürileandja ei ole kohustatud hoiustama Tagatisraha krediidiasutuses eraldi oma muust varast ning Üürnikul ei teki Tagatisrahalt kogunenud intressi saamise õigust. Kui Üürileandja hoiab tagatisraha krediidiasutuses ning saab tagatisrahalt intressi, kuulub vastav intress üksnes ja ainult Üürileandjale.

17. Äriruumide üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu lõppemisel, ülesütlemisel või muudel juhtudel
17.1. Üürnik on kohustatud Lepingu viimasel kehtivuspäeval Äriruumid Üürileandjale üle andma. Äriruumide üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse vastav kirjalik akt.
17.2. Üürniku poolt Üürileandjale tagastatavad Äriruumid peavad olema Äriruumide Üürnikule üleandmisel koostatud aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist, või tulenevalt Üürniku poolt Üürileandja loal tehtud parendustest või muudatustest eelnimetatud aktis fikseeritust seisundist paremas seisundis ning Äriruum peab olema vabastatud asjadest, mis Lepingu või seaduse kohaselt ei kuulu Üürileandjale. Kusjuures kooskõlastatud parendused ei kuulu Üürileandja poolt hüvitamisele, v.a. juhul juhul, kui selles on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud.
17.3. Juhul, kui Äriruumid ei ole punktis 17.2 toodud seisundis, on Üürileandjal õigus nõuda kahju hüvitamist.

18. Kirjalik dokument. Teadete edastamine
18.1. Poole iga nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.
Lepingu ülesütlemise teade peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
18.2. Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teise Poole Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt.
18.3. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel, va juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate muu kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele Poolele üle allkirja vastu.
18.4. Kui kirjalikus vormis dokument antakse üle allkirja vastu, loetakse dokument kätteantuks, kui allkirja on andnud käesoleva Lepingu järgne Poole esindaja või muu Poole volitatud isik.
18.5. Lepingu järgsed üüri- ja kõrvalkulude arved saadetakse lihtposti ja/või e-posti teel Üürniku käesolevas Lepingus näidatud aadressile, või Üürniku poolt teatatud muule aadressile.

19. Konfidentsiaalsus
19.1. Lepingu tingimused ja Lepingu täitmisel teatavaks saanud info on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on Õigusaktide kohaselt Lepingu Poolele kohustuslik. Lepingu Pooled ei loe informatsiooni väljastamist AS-ile Krediidiinfo, konfidentsiaalsuse nõude rikkumiseks. Konfidentsiaalsuskohustus ei laiene info edastamisel Poolte advokaatidele, audiitoritele, krediidiasutustele, raamatupidajatele või kinnisvara hindajatele
19.2. Punktis 19.1. toodud konfidentsiaalsusnõue ei ole Üürileandjale siduv juhul, kui Üürnik ei ole kohaselt täitnud enda Lepingujärgseid kohustusi.
19.3. Konfidentsiaalseks loetakse kogu sellist informatsiooni, mis Pooltele ei oleks teatavaks saanud ilma Lepingut sõlmimata ja/või täitmata.

20. Vääramatu jõud
20.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole Lepingu tingimuste rikkumine, kui see on tingitud vääramatust jõust (force majeure).
20.2. Vääramatuks jõuks loetakse loodusõnnetusi, sõjategevust, või muid asjaolusid, mida Pool ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes mõjutada ning mida käesoleva lepingu sõlmimisel Pool ei saanud ette näha ega pidanud ette nägema ja mis takistab Lepingu täitmist.
20.3. Pool, kelle kohustuste täitmist vääramatu jõud takistab, on kohustatud sellest viivitamatult teavitama teist Poolt.

21. Lõppsätted
21.1 Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla mõlema Poole poolt.
Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus.
21.2. Leping on allakirjutamise hetkel koostatud ja allkirjastatud 8 leheküljel, sh lisad (1 lehekülge).
21.3. Leping on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks Lepingu eksemplar.

Poolte rekvisiidid

Lisad:
Lisa 1 – Äriruumide asendiplaan (Üüritav pind tähistatud “[***]”).