Kohtulahend: ka ettevõtjana tegutsevat inimest kaitsevad soovimatu telefonimüügi reeglid
Ettevõtlusega tegelemine ei jäta inimest ilma kaitsest soovimatute müügikõnede eest, leidis Euroopa Kohus. Kõne järel sõlmitud lepingu kehtetust sellest aga automaatselt ei järeldu.
Mis juhtus?
Telefonimüüja ei saa füüsilisele isikule helistades lähtuda üksnes sellest, et kõne on tööalane. Euroopa Kohus selgitas 19. novembri otsuses, et ELi elektroonilise side privaatsusreeglid kaitsevad ka ettevõtluses tegutsevaid inimesi.
Asi C-528/25 puudutas Saksamaal vabakutselise tõlkija ja veebipõhise ärikataloogi pidaja vaidlust soovimatute reklaamikõnede üle. Kohus tõlgendas direktiivi 2002/58/EÜ artikli 13 lõiget 3 ja lõike 5 esimest lauset.
Mida see tähendab?
Kaitse ei piirdu tarbijatega. See hõlmab ka füüsilisest isikust sidekasutajat või abonenti, kes tegutseb ärilisel eesmärgil. Kohtu sõnastuses on kaitstud ka „natural persons acting for business purposes“ ehk ettevõtluse eesmärgil tegutsevad füüsilised isikud (otsuse punkt 36).
Kõnealuste otseturunduskõnede puhul lubab direktiiv riigil valida eelneva nõusoleku nõude või süsteemi, milles inimene saab kõnedest keelduda. Kui riik on valinud nõusoleku nõude, ei või füüsilisest isikust ettevõtluses tegutseja nõusolekut lihtsalt eeldada. Otsus ei kehtesta kõigile ELi riikidele ühte uut ja ühesugust telefonimüügi nõusolekukorda.
Eraldi küsimus on kõne järel sõlmitud leping. Direktiiv ei nõua liikmesriigilt tingimata lepingu kehtetuks tunnistamise ega selle täitmisest tekkinud kahju hüvitamise võimalust pelgalt seetõttu, et inimene tabati soovimatu kõnega ootamatult. See järeldus ei välista muude riigisiseste lepingukaitsevahendite olemasolu.
Keda see puudutab?
Lahend on oluline füüsilisest isikust ettevõtjatele, vabakutselistele ja teistele inimestele, kellele tehakse tööalaseid müügikõnesid, ning selliseid kõnesid korraldavatele ettevõtetele. Füüsilise isiku kaitse kohta tehtud järeldust ei saa samastada kõigi juriidiliste isikute suhtes kehtiva ühesuguse reegliga.
Mida teha nüüd?
Müügikõnede korraldajal soovitame üle vaadata, kuidas eristatakse kontaktibaasis inimesi ja juriidilisi isikuid ning kuidas arvestatakse kohaldatava riigi nõusoleku- ja keeldumisreegleid. Märge „äriklient“ ei lahenda füüsilise isiku kaitse küsimust.
Kõne saajal tasub soovimatu turunduse keeld selgelt esitada ning säilitada teave kõne ja võimaliku lepingu kohta. Kui vaidlus puudutab ka lepingut või tasunõuet, tuleb lepingu siduvust hinnata eraldi; kõne lubamatus ei anna selle lahendi põhjal iseenesest alust arvet eirata.
Olulised kuupäevad
- Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/25
- Selgitus
- Eelotsus tõlgendab olemasolevat ELi direktiivi ega määra uut tulevast Eesti seaduse jõustumispäeva. Konkreetses vaidluses jäävad kohaldatava riigi reeglid ja võimalikud lepingukaitsevahendid eraldi hinnata.
Algallikad
- Euroopa Kohtu 19.11.2026 otsus C-528/25, Firmenauskunft P.U.R., ECLI:EU:C:2026:1004: punktid 27–49 ja resolutsioon (avaneb uuel vahelehel)Algallikas 19.11.2026
Selgitus on koostatud AI abil ametlike algallikate põhjal. Üldine õigusteave ei asenda konkreetse olukorra õiguslikku hindamist. Kontrolli uudisest kuupäeva tähendust ja kohaldumist oma olukorrale.
Märkasid ebatäpsust? Anna meile teada ↗