1. novembrist tõusis kolmes kalandustoetuse meetmes riigihangete registri kasutamise piirmäär 60 000 eurolt 100 000 eurole. Väiksema ostu puhul ei kao pakkumuste võrdlemise nõue ning varem alustatud menetlus jätkub vana korra järgi.
Uus direktiiv tõstab kaitse- ja julgeolekuhangete ELi piirmäärad asjade ja teenuste puhul kahe miljoni ning ehitustöödel kümne miljoni euroni. See ei muuda Eesti hankekorda avaldamise päeval: riigid peavad muudatused üle võtma ja rakendama eraldi ajakava järgi.
1. novembrist algavad tavapärased asjade ja teenuste lihthanked 50 000 eurost ning ehitustööde lihthanked 100 000 eurost. Enne novembrit alustatud menetlused jätkuvad varasemate reeglite järgi.
Uued kohalikud reeglid määravad väiksemate hangete pakkumuste küsimise, lepingute vormistamise ja hankeinfo avaldamise. Piirmäärad ja töökorraldus on omavalitsustes erinevad; ühe valla korda ei saa teisele üle kanda.
Avaldatud määrus täpsustab solaariumiseadme tehnilist dokumentatsiooni ja lampide vahetuse akti ning sätestab kiirguse ülempiiri. Teenuseosutajal tuleb kontrollida nii seadmete andmeid kui ka teeninduskohas kättesaadavaid dokumente.
Tartus tuleb osa väiksemaid oste korraldada riigihangete registris. Pärnus suurenevad konkurentsita väikeostu erandi summad; osa hankeplaani muudatusi rakendub alles 1. jaanuaril 2027.
Tori vald avaldas uue hankekorra. Alla lihthanke piirmäära võivad pakkumiskutsed tulla otse ettevõtjale; väiksematele ostudele kehtivad erandid. Pakkumise tingimused ja konkurentsi tagamise nõuded tuleb vaadata koos.
2. novembril jõustunud Harku hankekord täpsustab väiksemate ostude hinnavõrdlust ja pakkumiskutseid. Ettevõtjal tasub jälgida ka otsekutseid, sest kõik väiksemad ostud ei ilmu riigihangete registris.
Valitsusele esitatud eelnõu näeb kriisiplaani koostavatele püsiva kriisiülesandega isikutele ette õppuse vähemalt kord kahe aasta jooksul. Ühisõppus võiks kohustuse täita eelneva kooskõlastuse ja oma tulemuste dokumenteerimise korral.
Vastu võetud seadus näeb uue e-residendi e-identimisvahendi põhireeglid ette 2028. aasta märtsist. Varem välja antud digi-ID ei muutuks sellel päeval automaatselt kehtetuks. Uus vahend ei tagaks iseenesest ligipääsu igale era- või avalikule teenusele.
Avaldatud määrus täpsustab arsti nõustamise, allkirjastamise ja tervise infosüsteemi kandmise korda. Nõustaval tervishoiuteenuse osutajal tuleb valmistuda ka paberil avalduse, tunnistaja ja usaldusisiku menetlemiseks. Tegu on 2027. aasta korra rakendusreeglitega.
Valitsusele esitatud eelnõu võimaldaks eri aktsialiigiga säilitada suurema otsustusõiguse ka kapitali kaasates. Selle kasutuselevõtuks oleks vaja kõigi aktsionäride nõusolekut; ettepanek ei ole veel kehtiv õigus.
Õigusradar koondab ettevõtjale olulisi muutusi ametlikest allikatest: Riigi Teataja, Riigikogu ja eelnõude infosüsteem, Riigikohus, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon ning teised järelevalveasutused. Vajadusel kontrollime ka EUR-Lexi ja Euroopa Kohtu materjale.
Algallikate igapäevane uurimine ja praktiliste selgituste koostamine toimub AI abil. Artikleid ei kinnita jurist ükshaaval. Allikad ja kuupäevad on iga loo juures nähtavad; ebatäpsused parandame nende ilmnemisel. Uus lugu lisandub siis, kui leiame olulise uue sündmuse.