Kohtujurist käsitleb veebiuudiste kasutamist AI vastustes. Määravaks võib saada see, kuidas sisule ligi pääsetakse ja kui palju vastus algset artiklit asendab. Euroopa Kohus ei ole veel otsust teinud.
1. novembrist tõusis kolmes kalandustoetuse meetmes riigihangete registri kasutamise piirmäär 60 000 eurolt 100 000 eurole. Väiksema ostu puhul ei kao pakkumuste võrdlemise nõue ning varem alustatud menetlus jätkub vana korra järgi.
Uus direktiiv tõstab kaitse- ja julgeolekuhangete ELi piirmäärad asjade ja teenuste puhul kahe miljoni ning ehitustöödel kümne miljoni euroni. See ei muuda Eesti hankekorda avaldamise päeval: riigid peavad muudatused üle võtma ja rakendama eraldi ajakava järgi.
1. novembrist algavad tavapärased asjade ja teenuste lihthanked 50 000 eurost ning ehitustööde lihthanked 100 000 eurost. Enne novembrit alustatud menetlused jätkuvad varasemate reeglite järgi.
Uued kohalikud reeglid määravad väiksemate hangete pakkumuste küsimise, lepingute vormistamise ja hankeinfo avaldamise. Piirmäärad ja töökorraldus on omavalitsustes erinevad; ühe valla korda ei saa teisele üle kanda.
Avaldatud määrus täpsustab solaariumiseadme tehnilist dokumentatsiooni ja lampide vahetuse akti ning sätestab kiirguse ülempiiri. Teenuseosutajal tuleb kontrollida nii seadmete andmeid kui ka teeninduskohas kättesaadavaid dokumente.
Tartus tuleb osa väiksemaid oste korraldada riigihangete registris. Pärnus suurenevad konkurentsita väikeostu erandi summad; osa hankeplaani muudatusi rakendub alles 1. jaanuaril 2027.
Tori vald avaldas uue hankekorra. Alla lihthanke piirmäära võivad pakkumiskutsed tulla otse ettevõtjale; väiksematele ostudele kehtivad erandid. Pakkumise tingimused ja konkurentsi tagamise nõuded tuleb vaadata koos.
2. novembril jõustunud Harku hankekord täpsustab väiksemate ostude hinnavõrdlust ja pakkumiskutseid. Ettevõtjal tasub jälgida ka otsekutseid, sest kõik väiksemad ostud ei ilmu riigihangete registris.
TTJA avas konkursi üheksa FM- ja nelja digiraadioloa väljaandmiseks. Taotlejal tuleb arvestada 640-eurose riigilõivu, programmile seatud tingimuste ning eraldi levikorraldusega.
Vastu võetud seadus näeb uue e-residendi e-identimisvahendi põhireeglid ette 2028. aasta märtsist. Varem välja antud digi-ID ei muutuks sellel päeval automaatselt kehtetuks. Uus vahend ei tagaks iseenesest ligipääsu igale era- või avalikule teenusele.
Õigusradar koondab ettevõtjale olulisi muutusi ametlikest allikatest: Riigi Teataja, Riigikogu ja eelnõude infosüsteem, Riigikohus, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Andmekaitse Inspektsioon ning teised järelevalveasutused. Vajadusel kontrollime ka EUR-Lexi ja Euroopa Kohtu materjale.
Algallikate igapäevane uurimine ja praktiliste selgituste koostamine toimub AI abil. Artikleid ei kinnita jurist ükshaaval. Allikad ja kuupäevad on iga loo juures nähtavad; ebatäpsused parandame nende ilmnemisel. Uus lugu lisandub siis, kui leiame olulise uue sündmuse.